Lõppeval nädalal tähistati viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?”, millega juhiti noorte tähelepanu sallivusele. Erinevuste märkamiseks külastasid Jõgeva aleviku noortekeskust kaks erilist koera.
“Need on küll tublid koerad,” on juhtkoera perenaine Kai Kuusk kuulnud möödujaid tänaval rääkimas. Tema sõnul tuntakse tema juhtkoera vastu huvi, tavaliselt kõnetatakse teda bussipeatuses või pakutakse abi. Juhtkoer Janet on Kaile silmade eest. Kaheksa ja poole aastane Janet ning kolmekümnene Kai on koos kõndinud juba üle kuue aasta. “Käime Janetiga igal pool, koju ei jäta ma teda kunagi, tema annabki kogu mu iseseisvuse,” kiitis Kai.
Perenaine ja koer on lastega harjunud. Kai sõnul käivad nad tihti koolides või lasteaedades rääkimas. “Harime lapsi, kuidas tuleb käituda, kui nad juhtkoera näevad,” rääkis ta.
Koera ei tohi hakata kutsuma ega tema läheduses kätega vehkima. See tõmbab looma tähelepanu oma töölt kõrvale. “Äkki olen ma talle just käskluse andnud, nii võime ära eksida,” tõi Kai näite. Juhtkoer saab toitu ja maiustusi ainult omanikult ning võõrad ei tohi töötavat koera ahvatlustega häirida.
Kai eesmärk on läbi laste vanemateni jõuda. “Oluline on olla kursis, miks on mõned inimesed teistmoodi, miks on mõni vahel koeraga toidupoes ning millal on vaja märgata ja abi pakkuda. Soovin rohkem hoolivust, sest seda on vahel nii vähe,” kõneles Kai.
Kaaslased kogu eluks
Juhtkoerad lähevad ametlikult pensionile 10aastaselt, aga kuna on koos oldud ja emotsionaalselt tihedalt seotud, ollakse partnerid lõpuni välja. “Kui koera jõud raugeb, tehakse kodulähedasi ringe, et tema tervist hoida,” rääkis Kai. Juhtkoeri on kahte sorti – marsruudi ja suunahoidmise koerad. Marsruudikoertele õpetatakse selgeks kindlad teed: poodi, koju või arsti juurde. Janet on suunahoidmise koer. “Võime elu lõpuni minna ükskõik kuhu. Kui mina tean teed ja jagan käsklusi, kas vasak, parem või otse, saame minna maailma lõppu,” patsutas Kai oma jalge ees truult lamavat koera.
Tema kinnitusel on Janetil hea mälu: kui nad kõnnivad samas kohas, siis koer pakub talle juba tuttavaid valikuid. Kui koerale ei ole muud käsklust antud, siis ta kõnnib otse. Kui tuleb autotee, siis jääb ta seisma ja perenaine otsustab, kuhu minna. Siis saab öelda näiteks parem sebra ja koer viibki ülekäigukohani.
Sukk ja saabas
Kai ja Janet on teineteise jaoks loodud. “Me oleme nagu sukk ja saabas, paremat koera ei olekski saanud mulle anda,” kinnitab Kai.
Koera ei anta niisama, enne peab olema kindel, et inimese ja koera tüüp sobivad. Juhtkoera saamiseks tuleb kirjutada avaldus koeri treenivale asutusele. Inimene peab olema täisealine ja nägemise kaotusega kohanenud. Kui oled aktiivne ja on suur soov koera saada, siis otsitaksegi selline koer, kes on selle inimese nägu.
“Meie Janetiga oleme rahulikud, aga vahel tulevad nn action-tuurid peale, siis tahame möllata ja trallida. Muidu on Janet kodus lompa-lompa kõrvad lontis, aga kui on midagi põnevat, siis läheb silm särama, mina ka kohe mõtlen, et oh kui äge,” räälis Kai, kuidas nad sõbraga hoogu satuvad.
Juhist terapeudiks
Koos Kaiga oli noortele külla tulnud juhtkoerte treener Maria Soonberg, kaasas viieaastane Moona. Labrador on treenitud juhtkoeraks, kuid eelmisel kevadel avastati tal esikäpas vähk ja looma päästmiseks tuli käpp amputeerida. “Tahtsin talle enda juures pensionikodu pakkuda, aga nad ei saanud minu koeraga hästi läbi,” rääkis Maria.
Nüüd elab Moona juhtkoerte koolis ja Maria käib temaga jalutamas. “Mõtlesin, mida peale hakata, Moona on töökoer ja talle meeldib tegutseda. Kuulsin, et sõbranna käib koeraga lasteraamatukogus. Proovisime ka Moonaga lugemiskoera ametit ja talle see asi istus,” avaldas rõõmu Maria.
Nüüdseks on Moona läbinud teraapiakoera eksami ja käib nii lugemas kui Tartu lastehaiglas lapsi külastamas. Maria sõnul tuleb ikka ette, et keegi imestab või uurib, miks on koeral kolm käppa. Tema jaoks ei ole see üldse probleem. Marial on kodus Belgia lambakoer, kes samuti aastaid tagasi autoõnnetuses käpa kaotas. “Huvitaval kombel on nii temal kui Moonal puudu esimene vasakpoolne käpp,” rääkis Maria.
Kai arvates on Moona huvitav teraapiakoer. “Kui minna temaga inimese juurde, kel on jäse amputeeritud, siis inimene näeb, kui rõõmus koer on. Ta hüppab ja limpsib ning puuduv käpp ei takista elamist,” tõi Kai näite, kuidas Moona saab inimesi aidata.
Maria räägib, et kui Moona lastehaiglas ninaga palli veeretab, tahavad kõik lapsed temaga mängida ning keegi ei märkagi, et tal on käpp puudu. “Tahame Moonaga noortele näidata, et kui inimene on teistsugune, ei tähenda see, et tema elu pole täisväärtuslik, kõigega õpib kohanema,” selgitas ta.
Noorsootöö nädala jooksul toimus üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi. Sel nädalal keskenduti kõikjal noortevaldkonna kesksetele väärtustele. Need on tolerantsus, võrdsus ning avatus. Noorsootöö nädalat korraldab Eesti Noorsootöö Keskus.
MARGE TASUR
