Kui ühiskonnaeluga paralleele tõmmata ja kujundlikult väljenduda, siis võib öelda, et Eestis rukis on enda ümber moodustanud nii monarhistliku kui ka presidentaalse institutsiooni jooni omava Eesti Rukki Seltsi. Lääne-Virumaa ettevõtja Hans Kruusamägi on kuulutatud rukkikuningaks, rukkiseltsi juhib aga presidendina Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina lõpetanud Vahur Kukk.
Praegu töötab Narva juurtega mees arendusnõunikuna Jõgeva maavalitsuses, kus pingutab oma ajurakke mitmete problemaatiliste teemade, muuhulgas ka haldusreformi kallal. Kui võtta arvesse ülemaakonnaliste välissuhete korraldamine, võiks teda mihkelmutilikult ka rahvusvaheliseks meheks nimetada. Tänu näitlejasoonele on ta mänginud Kalevipoja nõuandjat Siili ja Heiki Vilepi lasteraamatu tegelast Jõksi ning mitmeid teisigi koloriitseid kujusid. Spordis on peagi kuuekümnesel mehel vingemad saavutused kirja saadud kreeka-rooma maadluses ja jäähokis.
Kahe rukkisordi kaasautor
Põllumajandusteadusse on Vahur Kukk end jäädvustanud talirukkisortide ´Viku´ ja ´Elvi´ kaasautorina ning rohkem kui poolesaja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni autorina. “Huvi sordiaretuse vastu sai alguse trotsist. Õppisin Kuremaa sovhoostehnikumis agronoomiat. Viimane riigieksam oli sordiaretus. Kui oleksin selle “viiele” sooritanud, oleksin EPAsse eksamiteta sisse saanud. Mina sain aga “nelja”. Rahulolematus iseendaga saigi määravaks, et võtsin nõuks sordiaretusega põhjalikumalt tegelema hakata. Mu töökohaks sai toonane Jõgeva Sordiaretusjaam, praegune Eesti Taimekasvatuse Instituut,” rääkis ta.
Kui sordiaretusinstituudi legendaarne direktor, akadeemik Hans Küüts hakkas pensionile jääma, liikusid jutud, et tema mantlipärijaks saab asutuse asedirektor Vahur Kukk. “Akadeemik Küüts arvas, et sobin talle ametijärglaseks ning selline arvamus oli mulle suureks tunnustuseks. Ise ei pea ma end just klassikaliseks juhitüübiks. Mulle meeldib rohkem ise teha, mitte teiste tegemisi korraldada. Nii peangi igati heaks lahenduseks filosoofiadoktor Mati Koppeli valimist instituudi etteotsa,” rääkis Kukk.
Eesti Rukki Seltsi president
Põllumajandusega on Vahur Kukk jätkuvalt seotud Eesti Rukki Seltsi presidendina. “Seltsi eesmärk on rukkileiva kui toidulaual asendamatu toiduaine väärtusi selgitades jõuda iga inimeseni, olgu ta siis laps või täiskasvanu. Sel viisil saame kaasa aidata ka rukkiaretuse ja kasvatamise edenemisele. Püüdleme eesmärgini, et inimene sööks 100-120 grammi ehk 2-3 kääru rukkileiba päevas. Muide, noori on vägagi võimalik rukkiusku pöörata. Kui mõned aastad tagasi Europe Directi Jõgeva teabekeskus maavalitsuses gümnaasiumiõpilastele infopäeva ja mälumängu korraldas, pakkusime kehakinnituseks rukkihamburgereid. Need maitsesid tõeliselt hästi – isegi tütarlapsed sõid väga isukalt.
Leival tuleb ostes vaadata koostist, jälgida, kas rukis domineerib või on seda viiskümmend protsenti,” ütles ta.
2015. aasta kui Eesti rukki aasta on Vahur Kukele ja tervele Eesti Rukki Seltsile iseäranis sündmusterohke olnud. “Tähistasime rukkikrahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva ja 140 aasta möödumist tema aretatud rukkisordi ´Sangaste´ sünnist. Suuresti tänu krahv Bergile ongi rukkist saanud nn Eesti Nokia. Tänu maaleluministeeriumi toetusprogrammile, on lisandunud `Sangaste` kasvatajaid ja kogu külvipind on lähenemas tuhandele hektarile. Seetõttu on suurenenud ka algseemnevajadus. MTÜ Sangaste Rukkiküla korraldatavatel Sangaste rukki päevadel olen saanud oma silmaga hinnata selle sordi algseemne- ja supereliidi põlde,” rääkis Vahur Kukk.
“Eesti Rukki Seltsi tegevuses ja sündmustel osalevad paljud rukist kasvatavad põllumehed, kellega kohtumised on olnud peamiseks eesmärgiks olla kursis rukki kasvatamise hetkeseisu ja tulevikuväljavaadetega. Selts viib rukkikuninga Hans Kruusamägi põldudel läbi rukkikuninga päeva. Ka siis on alati päevakorras põldude külastamine.”
Vahur Kukk on mitmel korral kokku puutunud ka Eesti Rukki Seltsi patrooni, Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütliga. “Kui ma EPAs õpinguid alustasin, andis mulle õpinguraamatu rektor Arnold Rüütel. Muide, eksriigipea on pärit Saaremaalt Saarekülast nagu mu abikaasa Aimegi. Nii on mul olnud au tema maakodus Saaremaal külaliseks olla. Jutt on veerenud ikka põllumajanduse, maaelu ja teistegi Eestimaale oluliste teemade ümber.”
Spordihuvi algas Narvas
Vahur Kuke lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Narva-Jõesuus ja Narvas. “Minu isa Valter Kukk töötas Narva autobussi- ja taksopargis bussijuhina. Ema oli esmalt Narva-Jõesuu kultuurimajas kinomehhaanik, hiljem kolhoosidevahelises sanatooriumis protseduuride õde. Tänu ema kinomehhaanikutööle sai korduvalt vaadatud toonaseid menufilme, näiteks “Briljantkäsi” ja “Kaukaasia vang” jne. Nendest filmidest pärinevaid vaimukaid lauseid meeldib mulle tänaseni tsiteerida.”
Eks poistevahelisi jagelemisi tuli ikka ette. Siiski ei meenu midagi väga hullu ka suhetes venekeelsete eakaaslastega. Kuigi ega niisama tänavatel hulkumiseks polnud mul väga palju mahtigi, sest suur osa ajast kulus treenimiseks spordiringides,” iseloomustas Kukk olukorda Narvas, kus eestlased on ikka vähemuses olnud.
Vahur Kuke spordihuvi süvenes veelgi Kuremaa tehnikumis õppides. “Hakkasin maadlusenippe omandama Otu Suitsu juhendamisel tegutsenud maadlusringis. EPAs õppides sain teadmisi ja oskusi nii Osvald Laane kui ka Jakob Prooveli käest. Kreeka-rooma maadluses õnnestus välja jõuda NSVL meistersportlase spordijärguni.”
Vahur tunneb heameelt, et suutis spordihuvi tekitada ka oma pojas Mihklis. “Mitmeid kergejõustikualasid proovides tundus, et kõige rohkem on tal eeldusi odaviskes. Sellel alal on ta edukalt konkureerinud Andrus Värniku ja teiste tugevate tegijatega Eestis ja lunastanud pileti ka Pekingi olümpiamängudele ning kahtedele maailmameistrivõistlustele,” rääkis isa oma sportlikust pojast.
Vahur Kukk on osalenud ka enamikul Kalevipoja uisumaratonidel ja rulluisumaratonidel.
Jõgevamaa “välisminister”
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunikuna on Vahur Kuke kureerida maakonna välissuhted. “Maavalitsusel on väga hea koostöö Kaarina ja Keuruu linnaga Soomes, Kaišiadoryse rajooniga Leedus ja Ungheni rajooniga Moldovas. Nende piirkondade kohalike omavalitsuste esindajad ja ettevõtjad on osalenud Jõgevamaal korraldatud rahvusvahelistel ettevõtluskonverentsidel. Sedalaadi ürituste ettevalmistamine ja ladus korraldamine on võimalik ainult maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate koostöös,” ütles Kukk, kes on kuulunud konverentse ette valmistavatesse toimkondadesse. Väga oluliseks peab ta maavalitsuse koostööd Eestis resideerivate saatkondade diplomaatidega. “Silmapaistvam on Ameerika Ühendriikide suursaatkonna aktiivsus. Saatkonna protokollinõuniku, Jõgevamaa Kuldristi kandja Laine Lembavere eestvõtmisel on maakonda külastanud nii suursaadikud, konsulid kui ka teised diplomaadid. Kohtumistel Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee koolide õpilastega on saatkonna töötajad edastanud väärtuslikku infot õppimisvõimaluste kohta USAs. Käesoleval aastal on aktiviseerunud ka meie koostööpartnerid Marylandi osariigi Charles´i maakonnas. Algatuseks on Charles´i maakonna volikogu Peter Murphy eestvedamisel asutatud komitee, milles osaleb ka Narvast pärit Toivo Tagamets. Ettevalmistamisel on koostöö jätkamise kava.”
Kukk “lõvinahas”
Vahur Kukk on Jõgeva Lions-klubi asutajaliige. Vahetult pärast asutajapresidenti Ants Paju valiti ta aastateks 2001-2002 klubi presidendiks.
“Selle aja ettevõtmistest on eredalt meeles Piiri pargi korrastamine ja küttepuude müük Jõgeva aleviku saunale. Omapärane oli klubi osalemine Laiuse lossipäevadel, kus hiliste õhtutundideni küpsetasime ja müüsime pannkooke, et teenida toetuseks raha Siimusti lastekodule Metsatareke,” meenutas ta.
Kuremaal ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias tekkis ja kasvas Vahur Kuke huvi isetegevuse, pillimängu ja laulu vastu. Eks suuresti seetõttu on teda kutsutud koosolekuid ja konverentse juhatama, õhtujuhiks koosviibimistele, samuti pulmaisaks. “Sageli tundub, et kui ma rahva ette astun, ootavad paljud, et hakkangi nalja tegema. Ise ma oma etlemisoskuse ja huumorisoonega väga ei kiitleks. Sisimas tahaksin olla soliidsem ja väljapeetum. Kahtlemata on sõnameisterlikkuses Jõgevamaal minust palju tugevamaid tegijaid. Meenutan austuse ja tänuga Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadlast, algseemnekasvatuse osakonna juhatajat Eino Võsastet, kellega koos mitmeid tõsisemaid ja meeleolukamaid sündmusi juhtisime. Muide, Epp Kaidu kutsus omal ajal Võsastet Vanemuise teatrisse kutseliseks näitlejaks.”
Kukel on tulnud kehastanud ka Jõgevamaa sümboolikaga seotud tegelasi. Kuremaal peetud külaliikumise Kodukant maapäeva aitas ta koos Kalevipojaga, keda mängis Kalev Kurs, sisustada Siili rollis. Mitmetel laste- ja noorteüritustel, näiteks turvalisuse õppepäevadel, samuti Kalevipoja uisumaratonil on ta aga kehastunud Heiki Vilepi raamatu peategelaseks Jõksiks.
Monoetendust, mille pealkiri võiks näiteks olla “Mina, Kukk!” pole Vahur veel publiku ette toonud. Tegelikult võib aga peatselt juubilarilt oodata igasuguseid üllatusi.
Elukäik
*Sündis 1955. aasta 25. oktoobril Narvas.
*Lõpetas 1970 Narva 2. keskkooli 8. klassi
*1974 Kuremaa sovhoostehnikumi agronoomi eriala
*1982. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomi eriala.
*Töötanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis: 1982-1985 teadur, 1985-1989 talirukki sordiaretuse rühma juhataja, 1989-1993 asedirektor, 1993-1998 teadusdirektor, 1998-1999 direktori kt ja 1999–2005 asedirektor seemnekasvatuse alal.
*Alates 2009. aastast töötab osalise tööajaga Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas rahvusvaheliste suhete valdkonna spetsialistina.
*FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna toidu- ja põllumajandusekspert.
*Stažeerinud Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Hollandis, Venemaal ja Ameerika Ühendriikides.
*Riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine ja säilitamine” täitja alates 2002. aastast.
*Aastast 2005 kuni käesoleva ajani Jõgeva maavalitsuses maavanema nõunik, maavalitsuse nõunik, arendusnõunik.
*Osalenud mitmete arenguprojektide väljatöötamisel, rahastamise taotlemisel ja projektide elluviimisel
*Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse kureeritud Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse juhataja (poole ametikohaga) 2009-2012.
*Kuulub Jõgeva vallavolikogu koosseisu alates 1993. aastast, vallavolikogu esimees oli aastail 2004-2005, täitnud volikogu aseesimehe, eelarve-, haridus-, kultuuri-, spordi-, ja revisjonikomisjonide esimehe või liikme ülesandeid
*SA Jõgeva Haigla nõukogu esimees, Eesti Agronoomide Seltsi president ning MTÜ Kultuuriselts Vanaveski juhatuse liige
*Vaba aega sisustab koorilauluga meeskooris Mehis, kitarri- ja bajaanimängu ning fotograafiaga
*Abikaasa Aime töötab SA Tartu Ülikooli Kliinikum neuroloogiaosakonna valveõena.
*Tütar Kristi lõpetas TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna cum laude, talle on omistatud ajaloodoktori teaduskraad, töötab SA Eesti Teadusagentuur konsultandina
*Poeg Mihkel lõpetas 2013. aastal Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna teedeehituse ja geodeesia eriala teedeinsenerina, talle omistati magistrikraad.
Ehmatas algul kõik ära
Kolleeg Jõgeva maavalitsusest Astrid Maiste
“Vahur Kukk saabus meie majja tööle, kui maavanemaks oli Aivar Kokk.
Üllatus oli suur, sest Vahur oma vahetu ja otsese huumorimeelega ehmatas algul tõsiselt kõiki ära.
Selline tunne oli, et ametnikuks ta küll ei sobi. Aga nagu kõigega siin elus, harjuti ka ruttu ja meeldivalt sellega. Kolleegina on ta “üksiktegutseja”, kes püüab kõik ise teha ja ei soovi või ei taha kedagi tööalaselt usaldada. Teeb väga palju ise ja kui asjad kuhjuvad, siis ehk võtab teiste abi vastu.
Koos Vahur Kukega vedasime Jõgevamaal Europe Direct teabekeskust. See oli töörohke ja ka ajalooline periood. Eestisse oli tulemas euro ning see uuendus nõudis põhjalikku selgitustööd. Küsimusi Euroopa Liidu ja euro teemadel tuli igast maakonna nurgast. Europe Direct teabekeskuse kolleegid teistest maavalitsustest pidasid Vahur Kukke ikka naljameheks, sest ükski nõupidamine ei saanud kulgeda nii, et nalja poleks visatud. Eriti meeldis tal end tutvustada: “Vahur Kukk, Narva patsaan!”“
JAAN LUKAS
