Lauamängude mängimine on talveõhtutel hea alternatiiv telekavaatamisele, kusjuures mänge on Eestis saadaval rohkem kui ainult teada-tuntud “Monopol”, “Alias” või “Reis ümber maailma”. MTÜ Mänguveski soovitab proovida niinimetatud disainermänge, mis on ülesehituselt veidi keerulisemad, kuid masstoodangust oluliselt kvaliteetsemad.
MTÜ Mänguveski esindajad Meelis ja Karina Looveer käisid neljapäeval Jõgeval Betti Alveri muuseumis tutvustamas disainerlauamänge, mida reeglina ei müüda tavalistes marketites ning mis pole rahva hulgas nii palju levinud. Disainermängudeks kutsutakse neid seepärast, et need on reeglina sisukamad ning ka mõneti keerukamad kui need, mida rahvas rohkem teab. Samuti on need ka kvaliteetsemad ning seetõttu on mõned neist ka tavalistest lauamängudest mõnevõrra kallimad. Mõned disainermängud on saadaval suuremates raamatukauplustes, kuid kindlasti on need olemas Ludo lauamängupoodides, mis asuvad Tartus ja Tallinnas.
Meelis ja Karina on suured lauamängude fanaatikud, kel on kodus umbes sadakond mängu. Nende arvates on lauamängude mängimine hoopis lõbusam kui õhtuti tundide kaupa teleka vaatamine. Samuti sisustavad nad ka oma koosviibimised sõpradega lauamänge mängides. “Peod ja sünnipäevad ei pea ju olema ainult laua taga istumine ja joogi rüüpamine, hoopis lõbusam oleks üheskoos midagi mängides õhtut mööda saata,” kinnitasid Meelis ja Karina.
Malet meenutav strateegiamäng “Mr. Jack”
Meelis nentis, et Eestis pole lauamängude mängimine pereringis just eriti populaarne tegevus, kuigi välismaal praktiseeritakse selliseid lauamänguõhtuid perekonniti üsna palju. Veel lisas Meelis, et Eestis pole ka lauamängude valik just eriti mitmekesine. Üldjuhul teatakse lauamängudest vaid väikest osa, näiteks populaarseid rahvamänge “Aliast” ja “Monopoli”.
MTÜ Mänguveski eestvedaja Meelis Looveere kodus on olemas just sellised mängud, mis on Eestis vähem levinud ning mis nõuavad süvenemiseks veidi aega. Mängurõõmu jagub nendega aga mitmeteks aastateks ning tüütuks need naljalt ei muutu.
Betti Alveri muuseumi oli Meelisel ja Karinal kaasa võetud umbes kakskümmend mängu ning uudistama tulnud lapsed said ka enamikku neist proovida. Poiste seas osutus populaarseimaks üsna palju mõtlemist nõudev strateegiamäng “Mr. Jack”, mis on mõeldud kahele mängijale. Selle mängimine meenutab veidi ka maletamist, sest enne oma käigu tegemist tuleb mängijal oma järgmised käigud ja plaanid väga tõsiselt läbi mõelda.
“Mr. Jack” viib mängijad 19. sajandi Inglismaale, kus tuntud uurijaks kehastunud kurjategija Rappija Jack püüab öösel Whitechapel’i tänavatelt põgeneda. Üks mängijatest ongi kurjategija, teine aga uurija, kes püüab Jacki paljastada.
Selline strateegiamäng on üsna keerukas, kuid pakub mängulusti nii noortele kui vanadele, soovitatav mängijate vanus on alates kümnendast eluaastast. Mängu teeb põnevaks asjaolu, et iga kord, kui mängu alustatakse, kehastab kurjategija Jack end üheks kaheksast uurijast ning pärast igat vooru on võimalus mõlemal osalejal mängutingimusi muuta.
Lõbus seltskonnamäng “Halli Galli”
Veel tutvustas Meelis ühte oma lemmikmängu “Carcassonne”, mis on mujal maailmas üsna populaarne strateegiamäng ning milles korraldatakse ka turniire. Eestiski on korraldatud üks “Carcassonne” turniir, millest ka Meelis Looveer osa võttis ning seal auhinnalise koha saavutas. See samuti tavapärasest keerulisem mäng on võitnud 2005. aastal strateegiamängude arvestuses rahvusvahelise parima mängu tiitli. Kuna mäng on mõeldud kümneaastastele ja vanematele ning see kestab vähemalt kolmveerand tundi, siis väga põhjalikult seda neljapäeval Betti Alveri muuseumis läbi ei mängitud.
Enim pakkus kõigile mängupäeval osalenutele rõõmu taibukuse ja kiiruse peale käiv “Halli Galli”, milles peeti kohapeal maha ka meistrivõistlused. See mäng on üsna lihtne ning sobib ideaalselt peoõhtuid sisustama.
Mäng eeldab kiirust ja tähelepanelikkust, nõuab kiiret arvutamisoskust ja reaktsiooni. Jõgeva meistrivõistlused “Halli Galli” mängimises võitis Georg Sakrits, kes sai auhinnaks sama mängu, mis erinevalt paljudest teistest disainermängudest pole eriti kallis ning mida on saada ka paljudes raamatupoodides.
Meelis tutvustas mängupäeval ka omatehtud kaardimängu “Kes keda sööb?”, mis põhineb toiduahela tundmisel ning mis on nii kompaktne, et sobib reisile kaasa võtta. Seda on võimalik mängida ka rongis või bussis.
Meelis ja Karina kinnitasid, et lauamängude mängimine ühendab peret ning arendab ka mõistust. Seega võiksid lapsevanemad koos lastega teleri vaatamise ja arvuti taga istumise asemel hoopis mõnda põnevat lauamängu mängida.
“Me mängime isegi oma kolme ja poole aastase lapsega mõningaid mänge, mis on mõeldud hoopis suurematele lastele,” rääkisid Karina ja Meelis.
i
EILI KOITLA
