Täna kuulutatakse Jänedal peetavatel talupäevadel välja tänavuse üle-eestilise talukonkursi võitja. Kümne nominendi hulgas, kelle seast valitakse välja Eesti aasta talu 2016, on ka Torma vallas Tuimõisas tegutsev Jüri Kogeri Annuse talu. Talu ei pea Jüri Koger siiski üksi, vaid koos abikaasa Meeriga.
Annuse talu on Jüri vanemate- ja sünnikodu, Meeri on seal elanud ligemale kolmkümmend aastat. Jüri vanemad olid zootehnikud ja pidasid ka kolhoosiajal kodus loomi. Kui Meeri Annuse tallu tuli, oli seal kaks lehma, aga peatselt kasvas kari viiepealiseks, nii et Jüril tuli 1989. aastal uus laut ehitada. Kui lehmi juba üle kümne sai, tuli ehitada juba järgmine. Selle ehitas Jüri vanema laudaga kokku. Praegu on vanemas osas lüpsiplats, 56 piimaandjat paiknevad aga uuemas vabapidamislaudas. Üldse on Annuse talus veiseid 120 ringis: peale lehmade veel noorloomad ja pullid.
Piim müüakse ära tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit kaudu. Varem müüdi seda otse ASile Maag, ent kui see firma kolmele väiksemale naabertalule kokkuleppe üles ütles, ei hakanud Annuse talu rahvas ootama, millal neid sama saatus tabab, vaid usaldas oma piima müümise ühistule. Praegu ei teagi Kogerid päris täpselt, kuhu nende talus toodetud piim läheb. Auto on igatahes kindlal ajal õues ja viib piima minema. Suvel annavad talu lehmad päeva jooksul kokku 1300-1400 kilo piima. Siis peab auto iga päev kohal käima, sest kahe päeva toodang ei mahuks tanki ära. Talvel piisab üle päeva käimisest. Aastas toodavad talu lehmad keskmiselt üle 9000 kilo piima lehma kohta.
Meeri Kogeri sõnul on Eestis tõuaretus nii heal järjel, et korraliku piimasaagi saamiseks pole loomadele mingit hüper-super ninaesist anda vaja, piisab enda kasvatatud toidust, millele ostetakse juurde rapsikooki ja mineraalsööta. Ja karjamaad peavad muidugi korralikud olema: neid tuleb õigel ajal niita, et rohi, mida loomad söövad, oleks kogu aeg värske. Annuse talu lehmad on suvel kogu aeg väljas, lauta tulevad nad ainult lüpsi ajaks.
Pullvasikad on Kogerid senini karja jätnud ja nad lihaloomadena üles kasvatanud. Tänavu on lihaloomade kokkuostuhind nigelam, nii et osa pullvasikaid on ka ära müüdud. Tiined mullikad saavad vahel päris pika reisi ette võtta: neid on Annuse talust müüdud Türki, Maltale, Usbekistani ja mujale.
Piima hind on teema, millest ei saa ühegi piimatootjaga rääkides üle ega ümber.
“Piima madala hinna tõttu tuleb talunikul kulutused miinimumi lähedal hoida ja iga liigutus läbi mõelda. Tehnikasse investeerimisest ei maksa praegu unistadagi, kuigi uut heina- ja põhupressi oleks juba hädasti vaja, sest vana ei jõua enam lappida: hea, kui sellega tänavuse põhu veel kokku rullida saab,” ütles Jüri Koger.
Ei plaani lõpetada
Selle üle, et kuni saja piimalehmaga farmid hakkavad tuleval aastal lehma kohta poole rohkem toetust saama (saja asemel kakssada eurot), on Kogerid rõõmsad küll, aga eufooriat see neis ei tekita.
“Hetkeks see võib-olla aitab, aga see pole lahendus kogu probleemile,” ütles Meeri, Jüri aga lisas, et seda piskut rahalisagi pole ju veel keegi oma silmaga näinud.
Karjapidamise lõpetamise peale Kogerid siiski ei mõtle.
“Praegu on kõige lollim aeg lõpetada, sest karja müüjaid on palju ning hinnad seetõttu odavad,” ütles Jüri Koger.
Tulevaks aastaks on loomadele silo olemas, ka vili saadakse põllult loodetavasti kätte, nii et kevadeni peetakse kindlasti vastu.
“Ja vähemalt pole me kellelegi võlgu,” märkis Jüri Koger. Traktorid said õigel ajal, st siis, kui piima hind veel kõrge oli, kinni makstud. Uut moodsat piimakarjalauta aga ei jõutud veel ehitama hakata.
“Oleks me uue lauda ehitanud, oleksime praegu pankrotis,” arvas Jüri Koger.
Maad on Annuse talu käsutuses umbes 130 hektarit. Sadakond hektarit kuulub Kogeritele endile, 30 hektarit on renditud. Umbes 70 hektarit on nisu ja odra all, muu on rohumaa. Suurem osa kasvatatud viljast söödetakse loomadele, väiksemaid koguseid on ka müüdud.
“Nüüd on lootust, et saame osa viljast lähedal asuvas Kantküla söödatehases jõusööda vastu vahetada,” ütles Jüri Koger.
Kunagi kasvatasid Kogerid kartuleid. Tehnika oli selleks olemas ja turg samuti aga kogemused näitasid, et ala on liiga töömahukas. Vähesel määral peeti Annuse talus ka sigu, ent see lõpetati ära siis, kui katkuoht tekkis.
“Enda kasvatatud liha oli hea süüa küll, aga praegu kehtivaid nõudeid poleks me kuidagi täita suutnud,” kinnitas Meeri Koger. “Ning Jüri on tegelikult kogu aeg öelnud, et kui teha, siis teha ühte asja ja korralikult.”
Tehnikat on Annuse talus omajagu. Traktoreid on neli: üks Belarus, kaks John Deere’i ja üks New Holland. Laudatöödeks on muretsetud minilaadur. Vana kombain vahetati hiljuti uuema vastu välja, aga see kulutus tehti kahasse ühe teise talunikuga.
Kui Jürile on Annuse talu, nagu öeldud, sünnikodu, siis Meeri on sündinud-kasvanud Tallinnas ja koolis õppis ta laste, mitte loomade kasvatamist: ta on lõpetanud Rakvere Pedagoogilise Kooli. Rakveres õppides tuli ta oma kursuseõele Sadala kanti külla ja kohtus siin tema naabripoisiga ehk siis Jüriga. Ning tuli peatselt Annuse tallu miniaks.
Meeri meenutas, et Sadala kultuurimajas korraldati kunagi vägevaid ja meeleolukaid pidusid, kus käis hulganisti ka linnarahvast. Tuli ju temagi omal ajal Sadalasse pittu, aga sidus selle paigaga peatselt kogu oma elu.
“Lehmadest ei teadnud ma algul midagi. Ma koguni kartsin neid. Tasapisi õppisin nendega ümber käima: ämma näol oli ju tark nõuandja võtta,” meenutas Meeri. “Nõu annab ta mulle praegugi, kuigi ise enam laudas ei toimeta. Ja osa paberitööd teeb ka ära.”
Kogerite majapidamist võis taluks lugeda juba 1980. aastate lõpus. Meeri mäletab veerand sajandi taguse putši aegset hirmu, et äkki hakatakse talupidajaid jälle kulakuks tegema. Ja kuhu teda siis väikese lapsega viia võidakse!
Talu olgu suur
Ka Jüril pole põllumeheharidust, vaid hoopis ehitusalane. Ta lõpetas Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi ehk praeguse Tallinna Tehnikakõrgkooli ning on juba kakskümmend aastat Torma vallavalitsuses ehitusspetsialisti ametit pidanud. Et tallu on ka palgaline tööline võetud, saab peremees päeval talust ära olla.
“Talu peabki nii suur olema, et saad töölisi võtta, muidu oled talu ori,” sõnas Jüri Koger.
Ka Meerile on lähedusest üks lüpsja appi palgatud: üksi oleks sellise karjaga raske toime tulla.
Jüri ehitusalased teadmised on mitte ainult vallavalitsuses, vaid ka talus marjaks ära kulunud: peremees on hulga uusi hooneid püstitanud ning enamasti sõjaeelsete hoonete asemele. Nii on uue rajamine selles talus olnud üksiti vana taastamine.
Annuse talu peretütar Helen (27) õppis Tartu ülikoolis keskkonnaspetsialistiks ja töötab praegu Tartus, perepoeg Eger (24) on ametis Kantkülas tegutsevas OÜ Pro Grupp Invest söödatehases. Tal on käsil ka õpingud Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal.
Talutöödes oli Eger osaline juba väikese poisina.
“Koolis ma küll veel ei käinud, kui juba loomadele karjamaale vett tassisin,” meenutas Eger.
Ema Meeri lisas, et traktorirooligi pandi Helen ja Eger üsna tillukesena ja seda just heinaajal: vanemad ja tugevamad inimesed viskasid heinapalle kasti või sättisid neid kuhja, lastele oli aga traktoriga otsejoones edasi sõitmine täiesti jõukohane.
Suvel on Kogeritel vaba aega mõistagi väga vähe, aga paar-kolm päeva katsuvad nad väikeseks Eestimaa-tretiks ikka näpistada. Talvel saab natuke pikemat puhkust lubada ja näiteks soojal maal ära käia.
“Vahepeal tuleb kodunt kaugemale saada, sest muidu sa ei puhkagi: siin on ju kogu aeg sada asja teha. Aga reisil lülitad end välja, sest tead, et sinust ei sõltu selle aja jooksul niikuinii mitte midagi,” ütles Meeri Koger.
Kui kõikvõimalike tunnustuskirjade järgi võtta, siis peaks Kogerite põhihobiks olema kodukaunistamine, ent nad väidavad, et pole spetsiaalselt heakorrakonkursside võitmiseks mitte midagi teinud. Nad on lihtsalt koduümbruse korras hoidnud ja pereema Meeri on siia-sinna lilli istutanud. Aga ju siis on kõik see kokku hästi välja kukkunud.
Jüril lehmi rohkem
Annuse talu elanikel on igaühel ka oma hobi. Jüri kogub lehmakujulisi ja lehmalaigulisi meeneid ja tarbeesemeid. Esimesed lõbusad lehmakesed ostis tai ise, hiljem on teised neid talle kinkima hakanud. Jüri ei jäta rõhutamata, et tema trepikojas riiulitel seisev “lehmakari” on suurem kui see, mis Meeril laudas: Jüril on “lehmi” juba saja ringis.
Meeri hobiks on laulmine: ta lööb kaasa nii Torma valla segakooris Sõbrahing kui ka Torma kammerkooris.
“Kui ainult lauda ja toa vahet käiksin, kaoks elurõõm ära,” märkis Meeri.
Poeg Egeri meelishobiks on jahipidamine. Suurematest loomadest on noor jahimees jõudnud lasta juba kaks põtra, mõlemad ühisjahi käigus. Metssigu on muidugi rohkesti püssi ette jäänud. Ema kiitis, et Eger on vanade jahimeeste näpunäidete järgi juba päris häid ulukilihakonserve teinud.
Meeri ja Jüri abiellusid 1988. aastal. See tähendab, et nüüdseks on nad ühist teed käinud juba 28 aastat. Jüri Koger kinnitas, et neil pole olnud võimalust tõsisemalt tülli minna, sest tülitsemiseks peaks natuke puhanum olema, kui nemad oma talutööde keskel on. Aeg-ajalt näeb Kogerite elu üldse pigem visiitabielu moodi välja: kui Meeri varahommikul lauta läheb, siis Jüri veel magab. Kui Meeri laudast tuleb, on Jüri juba tööle läinud. Kui Jüri töölt tuleb, on Meeri juba jälle laudas. Kui laudast tuleb, läheb laulma. Ja kui laulmast tuleb, on Jüri jõudnud magama minna.
Maal pole muidugi lihtne, eriti lumerohkel talvel, kui tuleb kogu aeg muretseda selle pärast, et piimaauto õue ja lüpsja tööle pääseks, ent taluelul on ka palju voorusi.
“Kasvõi see, et kartul, porgand, kurk, tomat, maasikad-vaarikad ja paljud muud asjad tulevad toidulauale oma aiast ja põllult. Kõik on sõnnikul kasvanud ja mürgitamata. Piimast ei maksa rääkidagi, see tuleb loomulikult oma laudast,” ütles Meeri Koger. Eger lisas, et maal on lihtsalt palju vaiksem ja rahulikum kui linnas.
Külalislahket Annuse talu on väisanud nii mõnedki eksootilised külalised. Türklastest ja maltalastest mullikaostjaid on seal käinud hulganisti ja üks muusikust sugulane tõi isegi oma iraanlastest sõbrad sinna. Hiljutisel üle-eestilisel avatud talude päeval Kogerid siiski ei osalenud.
“Mõned on meil küsinud ka, et miks me ei osalenud. Meie vastus on lihtne: meie talu on avatud iga päev,” ütles Jüri Koger.
Jüri Kogeri Annuse talu
* Tegutseb Torma vallas Tuimõisa külas
* Talus on 56 lüpsilehma, samuti noorloomi ja lihaveiseid; loomade koguarv ulatub 120ni
* Suvel annavad talu lehmad päevas kokku 1300-1400 kg piima
* Talu lehmade aastatoodang on keskmiselt 9000 kg piima lehma kohta
* Piim turustatakse Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu kaudu
* Talus on haritavat maad 130 ha, sellest 30 ha on renditud
* 70 hektaril kasvatatakse nisu ja otra, ülejäänud pind on rohumaade all
Konkurss „Eesti parim talu 2016”
* Konkurssi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit ja see toimub juba 24. korda
* Aasta talu tiitli kandidaate võisid esitada kõik põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonid üle Eesti
* Tänavu esitati konkursile kümme talu ja neid hinnati kolmes kategoorias: parim tootmistalu, parim noortalunik ja parim alternatiivset tegevust edendav talu
* Žüriisse kuulusid Talupidajate Keskliidu, maaeluministeeriumi ja Postimehe esindajad, kellel tuli hinnata talude tootmisnäitajaid, keskkonna- ja muude nõuete täitmist, talu heakorda jne
* Konkursi tulemused avalikustatakse täna Jänedal toimuvate talupäevade raames
* Lisaks kolme kategooria parematele nimetatakse ka üldvõitja, kellele omistatakse aasta talu tiitel
* Jõgevamaalt kandideerib parima tootmistalu ja aasta talu tiitlile Jüri Kogeri Annuse talu
RIINA MÄGI
