Praegu võivad alaealise lapse sõidujuhendajateks olla seaduslike esindajatena vaid ema ja isa. Oktoobris jõuab riigikogusse arutamiseks eelnõu, kus alaealiste sõiduõppe juhendajate ringi lisandub vanema volitatud inimene.
17aastane Jõgeva noormees Martin Kalm soovis aasta eest taotleda piiratud juhtimisõigusega juhiluba ehk nn piimakaid. Et kumbki noormehe vanematest autoga ei sõida, hakkas ta otsima, kellega ja kus ta võib lisaks autokoolile sõitu harjutada. Liiklusseadust uurides leidis noormees, et alaealise sõiduõppija juhendajaks saab olla ainult tema seaduslik esindaja ehk ema või isa. Kummastust tekitas poisis see, et kui alaealisele on juba piiratud juhtimisõigusega juhiluba väljastatud, siis võib tema kõrval lisaks lapsevanemale sõita ka keegi teine volitusega inimene. “Volitus võiks hakata kehtima juba õppimise ajal,” leidis Martin ja selgitas, et sisuliselt ei tohiks juhtimisõiguse taotlemisel vahet teha, kas õpilane on juba eksamid teinud või valmistub eksamiteks. Koolituskursusel osalev alaealine, kellele on autokoolist väljastatud sõidukaart võiks sõidupraktika saamiseks sõita ka ema või isa volitatud isikuga.
Tarbetu piirang
Oma mõtetest andis noormees teada nii maanteeametisse kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. “Sain kinnitust, et see on hea idee,” tõi ta välja. Martini sõnul kinnitas ministeerium, et just nii nagu ta oli mõtte välja käinud, võikski seaduses olla. Noormehele saadetud vastuses oli kirjas, et sisuliselt arvestatakse liiklusseaduse eelnõu välja töötamisel tema ettepanekuga ning eelnõu peaks sel aastal jõustuma.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee kinnitas, et menetluses olevas Liiklusseaduse eelnõus on muudatus sellisel kujul sees. “Eelnõu menetlemise ajaplaan on praegu selline, et loodame jõuda valitsuse ette käesoleva aasta oktoobris,” sõnas ta.
Praegu seaduses olev nõue, et juhendaja võib olla ainult seaduslik esindaja, on Allvee hinnangul pigem tarbetu piirang. Ta tõi välja, et kui isik vastab juhendajale esitatavatele nõuetele, siis puudub põhjus, miks ei võiks seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul juhendajaks olla keegi teine. Allvee rõhutas, et seaduslik esindaja peab usaldama isikut, kellele ta kirjaliku nõusoleku annab, et inimene oleks piisavalt kogenud, et tema lapse juhendajana tegutseda. Kui seaduslikul esindajal pole aega olla juhendaja või tal pole juhilube, siis on edaspidi võimalik, et seaduslik esindaja annab kirjaliku nõusoleku näiteks mõnele oma tuttavale. Ministeeriumi esindaja rääkis, et raske või peaaegu võimatu on hinnata, kui palju on Eestis sarnase probleemiga noori. “Teoreetiliselt mahuvad nimetatud muudatuse skoopi kõik alla 18aastased isikud,” nentis ta.
Iga kogemus maksab
Ave autokooli juhataja ning 15aastase sõidu- ja teooriaõpetaja kogemusega Ave-Lii Liblik sõnas, et tehtav muudatus oleks õige. Tänapäeva elus juhtub, et kõik perekonnad ei pruugi koos elada. Kui kasuisa on last väiksest peale kasvatanud, siis võiks tal olla võimalus lapsele ka sõitu õpetada. “Vanem peab tundma ja usaldama inimest, kellega ta juhendaja paberi teeb – siis on kõik õige,” rääkis Liblik. Ta lisas, et ilmselt pole noorel kõige mõistlikum iga sõbraga sõitma minna, ent kui noore ema teda usaldab, siis võiks ka nii. Sõiduõpetaja rõhutas, et 20aastane ei pruugi juhendajana veel kõiki ohte näha ja hinnata ning avariid on kergemad tulema.
Autoõpetaja sõnul piiratuid juhtimisõiguse taotlejaid autokoolis väga palju ei ole. Sajakonna lõpetaja seas on Libliku hinnangul umbes kümme noort, kes taotlevad piiaratud juhtimisõigust. “Kui seadus muutub, võib-olla hakkab neid rohkem tulema,” pakkus Liblik.
Autoõpetaja rääkis, et alaealised astuvad küll autokooli, kuid nad ei tee piiratud juhtimisõigusega lube, vaid saavad sõidukaardi ja harjutavad vanematega paar aastat ning teevad siis kohe esmased juhiload. Juhendajaga sõitmiseks peab noor juba autokoolis käima ja saama sõidukaardi, alles siis saab ta sõitma minna. “Enne autokooli astumist ei tohi ta kellegagi sõita,” rõhutas Liblik.
Õpetaja sõnul tuleb see perele soodsam, sest laps saab sõita siis, kui perega niikuinii kuhugi liigutakse. “Mida rohkem noor juht sõita saab, seda parem,” kinnitas ta. Autoõpetaja tõi välja, et osad noored tulevad autokooli pool aastat enne täisealiseks saamist ja teevad juba päris lube. Nad käivad lihtsalt tavalise paari kuu asemel kauem autokoolis, näiteks sobitavad õppimist koolivaheajaga. “Kolm kuud varem on võimalik anda maanteeametis eksam ja load saab kätte siis, kui ta on saanud 18.”
Vajalikud tunnid
Martin Kalm nentis, et algajale juhile on lisatunnid üliolulised. “Noor juht vajab kogemust ja kui vanemad ei õpeta, siis ta seda kogemust ei saa. Autokoolis saab küll lisatunde võtta, ent iga korra eest tuleb paarkümmend eurot välja käia,” sõnas noormees. Autokoolis lisasõidutundide ostmine pole Libliku sõnul ainult noorte mure. “Ka vanematel õppijatel pole alati kodus võimalik sõita,” sõnas ta. Lisatundide arv on iga õpilasel individuaalne. Õpetaja tõi näiteks, et vahel saab lube taotlev ema rutem sõidu selgeks, kui emaga koos õppima tulnud laps.
Seadusmuudatuses näeb teede- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee liikluskultuurile positiivset muudatust, sest laiemal hulgal inimestel on võimalik saada sõidupraktikat. “Mida suurem sõidupraktika, seda suurem on ka tõenäosus, et noor sooritab sõidueksami esimesel korral,” sõnas ministeeriumi esindaja.
Martin Kalm saab suvel 18aastaseks ja see seadusmuudatus teda enam ei puuduta. Tal on siiski hea meel, et teised sama probleemiga noored saavad edaspidi paremad võimalused sõidu harjutamiseks. Õhku jääb küsimus, miks ei ole seadusepügala mõistlikuks peetavat muudatust juba aastaid varem sel moel kohandatud. Selleks, et Eestis autojuhtide oskused ja laiemalt võttes liikluskultuur paraneks, peaks kasutama kõiki võimalusi.
MARGE TASUR
